Lasteaias kasutamiseks ja mitte ainult

Seminaril “Jaak ja robot” tegi väga toreda ettekande Anu Peri esitlus. Tema esitluse video https://www.youtube.com/watch?v=PiVKqRiNXek&index=8&list=PLZ_uMqYCd3Q0U1SiowF2ad9nWXQDbd3i2

Ja millest seal siis juttu on? Lasteaialaste ja 5 kl õpilaste ühistööna valminud koolitund:

Ja siis veel toredaid linke mängimiseks ja nende tegemiseks
keelemängud:
http://www.frepy.eu/part_ee.html imeilus eesti keel ja eri raskusega mängud
http://www.frepy.eu/part_de.html saksa keeles ja saksa keele õppimiseks
http://www.frepy.eu/part_ru.html vene keeles ja vene keele õppimiseks
http://muki.loremipsum.ee/ eesti keele harjutused
Windowsile arvutisse allalaetav http://virbits.artun.ee/

Muinasjutu e-raamatud
http://www.littlebirdtales.com
http://en.calameo.com

Pildi animeerimine
Lihtne ja kiire  veebis http://www.gifmaker.me/
Animeeritud .gif  Windowsile http://www.whitsoftdev.com/unfreez/
href=”http://lasloomine.files.wordpress.com/2012/02/gif-animatsioonide-loomine.pdf”>juhend 

Koomiksid: http://koolielu.ee/tools/?tag=koomiks
minu lemmik http://www.pixton.com/

Lastega tasuks vaadata koos toredaid netis toimetamise ohtude multikaid 
http://et.sheeplive.eu/

Veel mõned inglisekeelsed veebimängud
http://duckiedeck.com
http://www.sheppardsoftware.com/preschool/preschool.htm
http://www.uptoten.com

Advertisements
Rubriigid: Postitused | Sildid: , , , , , , , , , , , | Lisa kommentaar

Magistritöö ettekanne laupäeval

Esimene ülesanne … magistrandid peaksid laadima valmis osa oma magistritööst kursuse Dropbox kausta …
Valmis osa ei ole – kõik on muutumises. Laadisin küll osa oma magistritöö esimesest tõmmisest Dropboxi, kuid vabandan kohe retsensentide ees, et neil veel midagi sisulist retsenseerida ei ole.
Õnneks mul on olnud huvitav – olen alles info kogumise etapis. Veel ei ole see aeg käes, et 10 lauset ühe ilusa täiuslikuga asendada.

Järgmiseks on uuringu küsimustiku koostamine, kogu protsessi läbi mõtlemine ja mängimine. Neljapäeval…

 

Rubriigid: Magistritöö seminar | Sildid: , | Lisa kommentaar

Moodle õpianalüütika

Valisime oma rühmaga õpianalüütka ülesandeks osaliselt avatud õpihaldussüsteemi  Moodle.

Rubriigid: IFI7060 Õpianalüütika | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Harjutuste tegemise vahendid

Quizlet, väike saksa keele harjutus

Quizlet on väga tore ja lihtne vahend väikseks drilliks, kui miskit on vaja pähe saada http://quizlet.com/_jrj88

ich, er, sie, es darf, kann, muss, möchte
du darfst, kannst, musst, möchtest
wir, Sie, sie dürfen, können, müssen, möchten
ihr dürft, könnt, müsst, möchtet

Kahjuks ei õnnestunud flashkaartide ja teiste harjutuste vistutamine (embeedimine) wordpressi. Kas on miskit head nippi, kuidas seda ikkagi teha saaks? Screen Shot 2013-12-29 at 23.12.55

Tähesegadik
http://LearningApps.org/display?v=pwabvwtrc
LearningApps.org – seal on väga palju võimalusi erinevate harjutuste tegemiseks.
Screen Shot 2014-01-23 at 18.15.08

Rubriigid: Postitused, Vahendid | Sildid: , , , , | Lisa kommentaar

Ülesanne 7 – õppiv ning teabeküllane organisatsioon

IV moodul: Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon. Formaalne ja informaalne õppimine. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus.

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus
Organisatsioon, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku.
Ebakindlates oludes suudavad edukaks jääda vaid need firmad, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol (Ikujiro Nonaka viidatud Virkuse kaudu).

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad
Õppiva organisatsiooni määratlus
Senge (1990) Õppiv organisatsioon on organisatsioon, kus inimesed pidevalt suurendavad oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, kus toetatakse uusi mõtteviise, kus valitseb avatus ühistele püüdlustele ning kus õpitakse koos õppimist.
Garvin (1993) Õppiv organisatsioon omab oskusi viies valdkonnas: süsüstemaatiline probleemilahendus, uute lähenemisviiside katsetamine, õppimine mineviku kogemusest, õppimine teiste parimatest praktikatest, teadmuse kiire ja tõhus edasikandmine läbi kogu organisatsiooni.
Kilmann (1996) Õppiv organisatsisoon kirjeldab, kontrollib ja täiustab neid protsesse, mille abil teadmist luuakse, omandatakse, jaotatakse, tõlgendatakse, säilitatakse, taastatakse ja kasutatakse eesmärgiga tagada organisatsiooni kestev edukus.
De Geus (1999) Õppivatel organisatsioonidel on oma isiksus, mis võimaldab neil harmooniliselt areneda. Nad teavad, kes nad on, saavad aru, kuidas sobida ümbritsevasse maailma, väärtustavad uusi ideid ja uusi inimesi ning kulutavad oma raha säästlikul viisil, mis lubab neil endil määrata oma tulevikku. Neile on omane lisaks võimaluste ja ohtude äratundmisele reageerida enda muutmisega.
Jennings, Wattam (1998) Õppiv organisatsioon julgustab kestvat õppimist ja teadmuse tekkimist kõigil tasanditel, organisatsioonisisesed protsessid võimaldavad teadmistel levida kogu organisatsiooni ulatuses ja muuta teadmus tegelikuks käitumiseks. See on organisatsioon, mis julgustab oma kõigi liikmete õppimist, olles ise pidevas muutuses.
Handy (1992) Selles ebakindlas maailmas, kus teame, et miski pole kindel, vajame organisatsioone, mis end pidevalt uuendavad, taasavastavad ja jõustavad. Need
on õppivad organisatsioonid ja neil on see harjumus.
(Ahonen, Kaseorg. 2007)

Raamatud:
“The Fifth Discipline Fieldbook”, 1994, Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts ja Bryan Smith. Raamat sisaldab hulgaliselt näpunäiteid ja ideid organisatsioonide arendamiseks.
“The Dance of Change”, 1999, Peter M. Senge, Robert Kleiner, Charlotte Roberts, George Roth, Rick Ross ja Bryan Smith. Raamat keskendub organisatsioonilisele muutusele, millega kaasneb õppimine ehk nn „põhjalik muutus“ (profound change), mis seob inimeste väärtushinnangud, püüdlused ja käitumise protsesside, strateegiate, süsteemide ja praktikaga.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel
Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse.
Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Õppivat organisatsiooni iseloomustab pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides (Kell, 2003 viidatud Virkuse kaudu).

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis
Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel (Garvin, 1993, p.80, viidatud Roots jt. 2008 viidatud Virkuse kaudu).
Selge missioon ja visioon ja nende toetamine, jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse, uuendusi toetav kultuur, infovahetus teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna. Teadmusjuhtimise kontekstis võime kohata teisi sarnase tähendusega mõisteid: nt the knowledge-creating company, innovative knowledge community, the living company, inquiring systems, intelligent organisation.
Roots jt. (2008, viidatud Virkuse kaudu) käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesse kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel
Haridustehnoloogia on interdistsiplinaarne valdkond, mis kaasab endas inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mistahes õppimise käigus.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine
Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Informaalse õppel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õppimist (non-formal learning) võib seega kirjeldada kui inimese teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas (east sõltumata), mida iseloomustavad järgmised omadused:
• Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus. Erinevalt informaalsest õppimisest ei leia mitteformaalne õppimine aset juhuslikult; õppimistegevusel on siin teatud eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud;
• Vabatahtlikkus. Seega oluline alus õppimiseks on õppija motivatsioon;
• Õppijakeskus. Õppimisprotsessi ülesehitus tugineb õppija eelnevatele kogemustele ja teadmistele ning enesetäiendamise vajadustele;
• Paindlikkus. Paindlik lähenemine on vajalik nii mitteformaalse õppimistegevuse protsessi, struktuuri, keskkonna kui meetodite väljatöötamisel;
• Kättesaadavus kõigile. Ideaalis on mitteformaalne õppimine kättesaadav ja jõukohane kõigile, olenemata varasematest õpikogemustest, oskuste-teadmiste tasemetest, majanduslikust olukorrast jms;
• Individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal.
Mitteformaalne õppimine soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus
Organisatsiooni infokultuur (st informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See käsitleb endas nii teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega.
Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist (Wilson, 2001). Infokäitumise kõrval on kasutusele infopraktika mõiste. Infokäitumine on seotud üksikisikuga, infopraktika vaatleb info hankimist ja kasutamist pigem kogukonna tasandil, sotsiaalse praktika kontekstis.
Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks (Webber, Johnston, 2002 Virkuse kaudu).

Kasutatud materjal:
Sirje Virkus loengukonspekt “IV moodul: Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon. Formaalne ja informaalne õppimine. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus.”

Ahonen, M., Kaseorg, M. (2007) Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni rakendamine mikro- ja väikeettevõtete näitel. Tartu Ülikool, Eesti sotsiaalteaduste VII aastakonverents. Loetud aadressil http://www.sotsioloogia.ee/esso4/artiklid.php?lang=est

Rubriigid: INT7059 Teadmusjuhtimine, Postitused | Sildid: | Lisa kommentaar

Ülesanne 6 – rühmatöövahendid

Tänapäeval on teadmuse jagamiseks kasutusel väga erinevaid rühmatöövahendid, kattes kõiki teadmusjuhtimise protsesse: teadmushõivet, -loomet ja jagamist. Rühmatöövahendeid saab kasutada nii organisatsioonisiseselt kui ka väliselt näiteks veebipõhiste rakenduste abil.

Organisatsioonis kasutatavatest rühmatöövahenditest tuleb kõigepealt meelde intranet – olenevalt ettevõttest võib see sisaldada ainult infovahetust, aga pigem on väravaks organisatsioonis kasutatavatele tarkvaralahendustele, sisaldades otseviiteid dokumentide ühisloomele, andmebaasidele, dokumendihaldus-, kliendihaldus-, müügi-, raamatupidamis- ja/või personalihaldussüsteemidele. Tänapäeval on levinud, et intranetti on võimalik personaliseerida ning kasutaja saab oma vajadustest lähtuvalt infohulka kujundada, luua kiirlinke ja märkida, millist infot esimesena näha soovib.

Järjest enam kasutatakse rühmatöövahenditena pilvel istuvaid rakendusi, populaarsemad on Google Drive poolt pakutavad tekstitöötlus, esitlus-, tabelarvutus ja failihaldus vahend. Google rühmatöövahendeid on lihtne kasutusele võtta.
Veebipõhised failihaldussüsteemid Dropbox ja Skydrive on väga populaarsed. Dropbox võimaldab lisaks personaalsetele kaustadele luua kaustu erinevate gruppidega koos kasutamiseks. Jagada saab üksikuid dokumente kui ka organiseeritud sisuga kaustu. Saab olla nii jagaja kui ka vastuvõtja ja omakorda edasi jagaja. Valdavalt jagatakse sisu kinnistes gruppides, kuid saab jagada ka avalikult, kõik oleneb eesmärkidest.

Ajurünnakuteks on hea saada ühes ruumis kokku, aga kui see ei ole füüsiliselt võimalik, siis saab kasutada ka veebipõhiseid rakendused näiteks Tricider. Digitaalselt jäädvustatud ajurünnakute suureks plussiks on nende taaskasutatavus, hiljem on võimalik minna järgi vaatama, millise tulemuseni jõuti või kust kaudu algselt mõte liikuma hakkas.

Ühine teadmusloome on muutunud väga lihtsaks ja populaarseks. Enamustel veebipõhistel rakendustel on võimalus grupina samaaegselt tööd teha. Kasutajaid saab lisada lihtsalt e-postiaadressi teades ja ongi võimalik ühiselt teksti, veebilahendusi ja prototüüpe luua, tabelit pidada, kalendrit kasutada ning aega kokku leppida.

Rühmatöövahenditest kirjutades ei saa mööda vaadata suhtlusvahenditest, millega on mugav luua gruppe. Populaarsemad on Skype, Facebook, kuid siiski kasutatakse veel palju e-kirjade kirjutamist. Ühiste tekstide kirjutamisel on järjest väiksemaks muutunud dokumentide üksteisele saatmine, kasutatakse rohkem veebipõhiseid ühisdokumente, kus on võimalik ka lisada kommentaare ja vestelda. Suhtlusvahendeid kasutatakse audio, video ja tekstiliseks infovahetuseks, aruteludeks ja üksteiselt kinnituse saamiseks.

Rubriigid: INT7059 Teadmusjuhtimine, Postitused | Sildid: , , | 1 kommentaar

Ülesanne 5 – teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

III moodul: teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid

1. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist.

Teadmusjuhtimise süsteemid lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest:
. Teadmushõive ja kogumine (knowledge discovery, capture and creation).
. Teadmuse jagamine (knowledge sharing).
. Teadmuse rakendamine (knowledge application)

Teadmushõive ja kogumine toetab uue teadmuse (vaike või väljendatud) loomise protsessi või sünteesi eelnevatest teadmistest nii organisatsiooni seest kui ka väljaspool.

Teadmushõive ja -kogumise esimeseks meetodiks võib pidada storytellingut ehk loo jutustamist. Nii jagati põlvkondade kogemusi. Tänapäeval toimub info hõive ja jagamine igas suunas nii vertikaalselt, diagonaalselt kui ka horisontaalselt.

Teadmushõive protsessid: andmete eeltöötlemine, teadmiste hankimine ja järelanalüüs.

Teadmushõive süsteemi põhimõtteline skeem:
. Andmeallikas: andmebaasisüsteem, andmeladu, veeb – andmete puhastamine ja koondamine.
. Andmebaasi server, andmelao klastrid – andmete kitsendamine ja ettevalmistamine.
. Teadmistebaas – andmekaeve eksperimendis uuritavate jaoks vajalike üldteadmiste kogum.
. Andmekaevanduse “mootor” – andmekaeve algoritmide tarkvaralised moodulid.
. Tulemuste hindamise süsteem – testandmete rakendamine ja tulemuste hindamine.
. Kasutajaliides – tulemuste kuvamine ja tegevuste monitoorimine (Virkuse kaudu Han and Kamber, 2005).

Veebi andmekaeve võib jaotada kolmeks: struktuuri, kasutamise ja sisu andmekaeve.

Teadmiste jagamise süsteemide iseloomulikud omadused:
. Juhtumi aruandeandmebaasid
. Hoiatussüsteemid
. Parima kogemuse või hea praktika andmebaasid
. Kasulike õppetundide süsteemid
. Teadmiste lokaatorsüsteemid

Juhtumi aruandeandmebaase kasutatakse selleks, et edastada informatsiooni teatud juhtumite või rikete menetlemise kohta.
Hoiatussüsteemid on loodud info edastamiseks negatiivse kogemuse või ilmingu kohta, mis on juhtunud või võib juhtuda, infotehnoloogias kasutatakse probleemidest teavitamiseks.
Parima kogemuse või hea praktika andmebaasid kirjeldavad äriprotsesse, mis on osutunud parimateks viisideks saavutada teatud eesmärke.
Kasulike õppetundide süsteemid kirjeldavad kogetud juhtumeid, mis võivad olla kasulikud töötajatele sarnastes situatsioonides.
Teadmiste lokaatorsüsteemid on repositooriumid, mis organiseerivad teadmisi määratledes teatud spetsiifilisi teadmisi omavad eksperdid (ekspertide teatmikud, ekspertiisisõnastikud, oskuste loetelud jms.)

Teadmuse rakendamise süsteemid toetavad protsesse, milles rakendatakse teiste inimeste teadmisi, mida nad tegelikult ei ole ise omandanud või õppinud. Selliste süsteemide alla kuuluvad:
. Ekspertsüsteemid
. Otsuste vastuvõtmise süsteemid
. Nõuandvad süsteemid
. Vigade diagnoosimise süsteemid
. Tehnoabisüsteemid

Ekspertsüsteemi mõistet kasutatakse siis kui teadmussüsteem jäljendab inimeksperdi otsustusprotsessi ja “vestleb” kasutajaga sellise eksperdi kombel.

Ekspertsüsteemide terminid:
. ekspertsüsteemid (Expert Systems)
. intelligentsed teabel põhinevad süsteemid (Intelligent Knowledge Based Systems)
. teabel põhinevad süsteemid (Knowledge Based Systems)
. tootmissüsteemid (Production Systems)
. järeldussüsteemid (Inference Systems)
. reeglitel põhinevad süsteemid (Rule Based Systems)
. mudelile suunatud süsteemid (Pattern-Directed Systems).

Ekspertsüsteemi põhilised blokid:
. teadmusbaas (the knowledge base)
. tööruum (the work space)
. kontrollstruktuur (the control structure)
. kasutajaliides (the interface)

Teadmusbaas koosneb süsteemi teadmistest ehk teadmusest probleemi või valdkonna kohta, mille piires ta on kavandatud tegutsema. See teadmus koosneb faktidest, seostest ja heuristikast, mis on relevantne teatud valdkonnale. Fakt kui midagi, mis esitab üldiselt aktsepteeritud, üldist arvamust, teadmust. Seosed ja heuristika esindavad üksikisikute (ekspertide) interpretatsiooni.
Teadmuse esitamise viisil on oluline roll, kui efektiivselt ja kiiresti ekspertsüsteem rakendab teadmust. Teabe esitamise meetodid:
. produktsioonisüsteemid (production)
. semantilised võrgud
. freimid (raamistik, struktuur, põhikava)
Lihtsaimail juhul koosneb teadmusbaas järeldusreegleist, mille abil suudetakse tuntud faktidest järeldada uusi fakte. Siiani kõige populaarsem teabeesitus kasutab reegleid vormis: Kui…, siis….
Esimene osa reeglist on mitmeti teada kui tingimus, tõend, eeldus, hüpotees, järeldus või tegevus. Reeglid võivad olla üks neljast tüübist:
a) Lihtne: Üksik tingimus või üksik järeldus
b) Liitunud: Mitmed tingimused ja järeldused
c) Fokuseeritud: Paljud tingimused ja mõned järeldused
d) Lahknevad: Mitmed järeldused ja mõned tingimused

Jäik kasutajaliides ei lase kasutajal probleemile läheneda tema poolt soovitud viisil ja ärritab eriti alalist kasutajat samade küsimuste kordamisega igal seansil.

Suuremate teadmussüsteemide puhul kasutatakse üldiselt teadmuse esitamise toena freime, mille abil saab teadmust klassifitseerida.

Ekspertsüsteemide rakendused
Teadmussüsteemide rakendused on niisama piiramatud kui andmetöötlussüsteemide omad. Nad on rakendatavad igal pool, kus vajatakse otsustamist. Põhiosa realiseeritud süsteemidest on oma loomult kasutajaga suhtlevad ekspertsüsteemid. Reaalaja-teadmussüsteeme on esialgu vähe, sest praeguse tehnikaga on raske panna teadmussüsteeme piisavalt kiiresti tööle. Põhiosa igapäevases kasutuses olevatest süsteemidest on seotud tehniliste ja majanduslike rakendustega. Tuleb pidada silmas, et ekspertsüsteemid ei suuda hoiatada olukordade eest, kus nende ekspertteadmusest tegelikult ei piisagi probleemi lahendamiseks.
Teadmustehnikas kasutatavad esitusviisid annavad ebakindla ja ebatäpse informatsiooni töötluseks tunduvalt paremad võimalused kui algoritmiline esitusviis. Ekspertsüsteemide kõige olulisem puudus traditsiooniliste süsteemidega võrreldes on nende tunduvalt suurem mälutarve ja pikem
käitusaeg.

Teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid
IKT valdkonna kiire areng võimaldab organisatsioonidel kasutada virtuaalseid meeskondi ja organisatsioone ning teadmiste võrgustikke.

TJ seosed

Kasutatud materjal:
Sirje Virkus loengukonspekt “III moodul: teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid”

Rubriigid: INT7059 Teadmusjuhtimine, Postitused | Sildid: | Lisa kommentaar