Kolmas HT taristuseminari kodutöö

Haridustehnoloog – kes ta selline on või võiks olla? Hea inimene, kes naudib teiste aitamist, tunneb enneolematut huvi tehnoloogiliste vahendite võimaluste vastu ja samas huvitab teda õppimise ehk teadmiste omandamise protsess. On kiire taibuga, hea fantaasiaga ja kannatlik. Ehk teisisõnu inimene, kelle põhimõte on inimestega suhtlemisel vormis teen ja teeme, proovime. Mitte tehtagu. Õpetajal on ümber küllalt inimesi, kelle suhtumisest domineerib pigem tehtagu. Seetõttu arvan, et õpetaja, kelle tööd haridustehnoloog oma teadmistega saab toetada, võtab tehnoloogia õppeprotsessil kasutusele, kui tal endal on selle vastu huvi, oskusi ja hea kogemus. Haridustehnoloog saab huvi tekitada rääkides oma põnevatest leidudest. Kel juba huvi tärganud, neid saab kutsuda kaasa mõnele seminarile, infopäevale, kus saab tööks sobivate lahenduste kohta ka teistelt infot. Koolipäeval on kindlasti õpetajal hea meel, kui ta peab – juhtkonnal on ootused ja sellest antakse selgelt teada, et arvutiklassi kasutatakse tavapäraseks õppetööks vähe – kasutama arvutiklassi tunni läbiviimiseks ja tal on esimesel või esimestel või alati tunni läbiviimisel abiks haridustehnoloog. Õpetaja saaks siis tunnis keskenduda sisule ja haridustehnoloog tehnoloogiale. Kui kasutatakse tehnikat, siis sellega juhtub, midagi ei käivitu, salasõna ei klapi, seltskond hajub oma isiklikku vastupandamatusse arvutiteemasse. Siis on, kes sellega tegeleb ja õpetaja saab lahendada sisulisi küsimusi, olla õpilastele aine omandamisel toeks.

E-keskkondade kasutuselevõtul, ausõna, andke enne otsustamist õpetajatele proovida, uskuge, et nad ei ole nii tuhmid, et ei saaks aru, mis on hea töövahend ja mis mitte. Ja pisiasjad on ka erinevatel programmide kasutamisel olulised. Nagu ikka, pisiasjad saavad määravaks. Isegi kujundus, nuppude asukoht, kliki kaugus, salvestamisvõimalus jne ehk siis kasutajakogemus on väga oluline.

Keskkondade kasutusel on ikka nii, et kui on mugav kasutada, siis kasutatakse. Kui nõutakse, kuid õpetaja ei tunne ise vajadust, siis kasutatakse nii kaua, kuni ülemus kukil istub ja siis mõne kuu, aasta pärast vajub ära. Abiks on statistika, milline on miski asja vastu õpetajate huvi, kui on endal huvi ja usku ja vaja tõestada, endale või teistele, et programm või keskkond on vajalik. Aga ka analüüsiks peab vajadus olema. Kui asju on vähe, organisatsioon väike, siis tavaliselt käib väike analüüs jooksvalt kuklas. Kui on midagi enamat vaja, siis tuleb andmeid põhjalikumalt uurida.

Hea on teha plaane ja siis vaadata, kuidas need plaanid täituvad või ei täitu. Isegi aasta on pikka aeg, aasta lõpuks võib mõni plaan juba täiesti ajast ja arust olla. Kui on tehtud pikemaid plaane, näiteks 3 või 5 aasta kohta, kuhu tahaks liikuda, siis on see ka olenemata plaanide tegelikust täitumisest tore lugemine, millest on aastaid tagasi unistatud, mis on olnud siis tähtis, mis on tõeks saanud ja mis unustusse vajunud.

Advertisements
Rubriigid: IFI7062 HT taristuseminar 2011/2014, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to Kolmas HT taristuseminari kodutöö

  1. heldiaia ütles:

    Olen Eloga nõus, et erinevate keskkondade kasutus sõltub ikka sellest, milline keskkond on mugav ja millist keskkonda on harjutud kasutama, seda kasutatakse aktiivselt. Kui aga uus keskkond ei ole mugav ja lihtne ning on peale surutud, siis tavalist jääb see soiku. Õpetajad saavad kohe aru, milline keskkond on hea.

  2. heldiaia ütles:

    Vastan kõigepealt eve kommentaarile. Meie koolis on selle aasta sügisest tööl haridustehnoloog. Praeguse seisuga on nii, et enamus õpetajaid pöördub tema poole ikka tehniliste probleemidega. Mõni üksik uurib ka konkreetse programmi või digikeskkonna kasutamise kohta. Meie koolis võib jagada õpetajad 2 rühma: 1. kes kasutavad it vahendeid õppetöös ja teised, kes kasutavad lisaks veel ka erinevaid õpikeskkondi, et tunde huvitavamaks teha. Vanusest see ei sõltu.

  3. eve ütles:

    Me kõik siin arvame, et õpetajad nii väga tahavad, et neil oleks koolis haridustehnoloog kes aina aitab, aga kas keegi seda uurinud ka on? Meie ju tõesti naudime tehnoloogia võimalusi ja tahame kõike katsetada ning kogemusi edasi jagada, aga enamus õpetajaid?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s