Ülesanne 3 – teadmuse protsessid

II MOODUL: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid
Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:
. Teadmusjuhtimise protsessid
. Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:
. Teadmusjuhtimise infrastruktuur
. Teadmusjuhtimise mehhanismid
. Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise ja -ringluse protsessid
Teadmusjuhtimise integreeritud mudel või siis teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:
. Teadsmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
. Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
. Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

Nonaka ja Takeuchiväitsid Jaapani äriettevõtete edulugusid analüüsides, et vaiketeadmiste ja väljendatud teadmiste erinevad vormid (epistemoloogiline dimensioon) ja üksikisiku/grupi/organisatsiooni või kolmetasandiline teadmiste jagamise ja difusiooni mudel (ontoloogiline dimensioon) on mõlemad vajalikud organisatsiooni teadmuse loomiseks ja innovatsiooniks. Nad leidisid, et Jaapani äriettevõtete edu põhines eelkõige vaiketeadmiste tunnustamisel.

SECI mudel on aluseks organisatsioonilisele õppimisele ja näitlikustab vaikiva ning väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet.
Nonaka käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja saab eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:
. Socialization – sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)
. Externalization – eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)
. Combination – kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)
. Internalization – internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)

Roots jt. käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsetesse kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise infrastruktuur. 5 peamist komponenti:
. Organisatsioonikultuur
. Organisatsiooni struktuur
. Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur
. Üldteadmised
. Füüsiline keskkond.

Organisatsioonikultuur on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid. Organisatsioonikultuur suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha. Organisatsioonikultuuri komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Teadmusjuhtimine sõltub suurel määral organisatsiooni struktuurist. Organisatsiooni struktuur määrab suurel määral selle, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Konspektis olev link materjalile „Organisatsiooni struktuur ja disain“ (Lemmik, 1999) oli kahjuks katki.

Internaalne ja eksternaalne isiksuse kontrollikese, Locus of Control Kuivõrd töötaja usub oma võimetesse või usub ta ettemääratusse, juhusesse?  Mõõtmiseks sobib LC-test (adapteeritud TTÜ-s). 

Isiksuse mõtlemistüüp – ratsionaalne või intuitiivne mõtlemine. Mõõtmiseks sobib MBTI-test Myers-Briggs Type Indicator

Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni infosüsteeme.

Üldteadmised, mis koosnevad kasutatavast terminoloogiast ja sõnavarast, teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest ja väärtustest ning samuti individuaalsete teadmiste kogumist. Organisatsiooni üldteadmised või ühisteadmus võimaldab soodustada üksikisikute ekspertteadmiste arengut integreerides selle teiste organisatsiooniliikmete teadmistega.

Füüsilise keskkonna olulised aspektid on:
. hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes
. asukoht, suurus ja tööruumide tüübid
. töötajate kohtumispaikade arv ja disain.

Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi. Kohvikud ja kohvinurgad, puhkenurgad jms pakuvad võimalusi üksteiselt õppida ja jagada teadmisi ning kogemusi.

Teadmusjuhtimise programmid ja süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon.

Kasutatud materjalid:
Sirje Virkus loengukonspekt “II MOODUL: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid”

Mare Teichmann (2000). Teadmusjuhtimine. Loetud aadressil
http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/teadmiste_juhtimine1.htm

Rubriigid: INT7059 Teadmusjuhtimine, Postitused, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s