Ülesanne 1 – lähenemine teadmusjuhtimisele

Teadmusjuhtimise esimese ülesande jaoks noppisin konspektist jt materjalidest välja minu jaoks kõnekaima. Infoküllust ja hullust ilmestav video muutis ülesande veidi lihtsamaks. Küsimused, millele tuleb vastata on juba vastatud, infot on palju. Informatsiooni mahu, värskuse ja jagamise kiirusega ei tasu hulluks minna. Taaskord märkamine, et kõik on juba olemas, oska vaid tabada. Ja teadmine, et seda midagi, mis minu ajukäärudesse uut tekib, ei ole nagunii võimalik tekstina edasi anda. Proovin siiski peegeldada loetud tekste.

Kõigepealt, mis on teadmus:

  • Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (väljendamatud teadmised)
  • Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum

Mis on juhtimine:

  • millegi v. kellegi liikumisele v. kulgemisele suunda andma.
  • kellegi v. millegi tegevust, toimimist suunama, teatavas suunas mõjutama.
  • võistluse paremusjärjestuses esimene (v. esikohtadel) olema.

1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemuse kohta on mitmeid erinevaid lähenemisi. Mulle tundus kõige avaramana Harri Rootsi ja Ene-Silvia Sarve käsitlus artiklist “Õppeasutus kui õppiv organisatsioon”, kus teadmusjuhtimine on organisatsioonis teadmiste ringlus ja olemasolevate teadmiste arenemine ja arendamine kaasates kõiki olenemata positsioonist, väärtustades erinevate inimeste ja üksuste teadmisi organisatsiooni teadmuse loomis- ja vahetusprotsessis. Õppimine on teadmusringluse ja -loome loomulik aspekt.  

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad
1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company
1991 – Leif Edvinsson Skandia määrati intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
1991 – Ikujiro Nonaka avaldas Harvard Business Review-s artikli „Knowledge-creating company‟, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchiga samanimelise raamatu (1995).
1993 – Tom Stewartil ilmus artikliteseeria ajakirjas Fortune – „Intellectual capital: your company’s most valuable asset‟ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
1995 – korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.
1996 – toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
1998 – pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.
Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused
I Infotehnoloogia – informatsiooni olulisus, info jagamine
II Inimressurss – õppiv organisatsioon, organisatsiooni kultuur, praktikakogukonnad
III Infootsing – sisuhaldus, metaandmed, taksonoomia
Lisaks IV Organisatsiooniväline – välise info ja teadmiste olulisus

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega
Lähtealusteks võiksid olla teadmus ja juhtimine, vt eespool selgitusi.
Seoseid on võimalik leida ja luua väga erinevate teadusvaldkondadega näiteks filosoofia, psühholoogia, majandusteaduste ja sotsiaalteadustega, infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, eetikaga, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused
…on protsessi juhtimine, omandatud teadmised ja jagamine.

6. Teadmiste tüpoloogia
Russell Ackoff eristab 5 kategooriat:

  • Andmed (Data): sümbolid
  • Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”
  • Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  • Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  • Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

Ackoff väidab, et esimesed neli kategooriat on seotud minevikuga; need on seotud sellega, mis on toimunud või mida teatakse. Tarkuse abil saavad inimesed kavandada tulevikku, mitte ainult hoomata olevikku ja minevikku. Tarkuse saavutamiseks peab liikuma läbi kõigi 5 kategooria.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

  • Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  • Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  • Praktikakogukonnad (Communities of Practice)
Rubriigid: INT7059 Teadmusjuhtimine, Postitused, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s