6. ülesanne – rühmatöö distantsõppes

Ülesandeks oli kirjeldada oma rühmatöö kogemust.
1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)
Projektijuhtimise aines oli väga suurepärane rümatöö kogemus. Grupi suurus 4 inimest. Kontakt loodi klassiruumis lähedalolevate inimestega. Minule olid kõik võõrad, aasta varasemalt kursuselt ja erinevast valdkonnast. Kõik läks hästi.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes
Meie grupis ei olnud justkui raskusi, leppisime kohe alguses kokku, kes on projektijuht ja kuidas tööd teeme. Kasuks oli ka ühe grupiliikme tööalane kogemus projektijuhina.
Hea koostöö aluseks võib pidada vast seda, et jätsime üksteisele piisavalt vabadust ja usaldus õigustas ennast. Teema valikuks pakkus igaüks välja paar teemat e-kirjas  nädala jooksul ja kõige enam hääli saanud projektiteema võitis. Projektijuht tegi plaani ja jagasime vabatahtlikkuse alusel tööülesanded ehk lõigud, mida keegi kirjutab. Ühistööks kasutasime GoogleDocsi, millele kõikidel oli igal ajal ligipääs.
Vahetasime omavahel kontaktid ja suhtlesime vastavalt vajadusele. Kui tundus, et midagi ei toimu, siis sai hõigata internetti “ahoi” ja asi hakkas jälle liikuma. Seda võimalust kasutasime kõik – igaühel oli erineval ajal vajadus vahekokkuvõtet teha. Kui keegi ei saanud isiklikel põhjustel soovi järgi panustada, olid teised mõistvad ja tegid ise. Lõpuviimistluses saime osadega füüsiliselt kokku ja teised olid Skype vahendusel kättesaadavad.

Kuna oli juhitud tähelepanu, et projekti suurimaks komistuskiviks võivad saada tähtaegadest kinnipidamine, siis kohe alguses panime paika piisava ajavaruga tähtajad. Muidugi tegime ka mõned asjad viimasel hetkel, kuid siis olid kõik info hankimisel, slaidide kokkupanemisel töös ja taas saime asja õigeks ajaks valmis. Mulle meeldis just see, et kõik olid valmis kohe ise tegema, keegi ei üritanud teise kulul kergemalt hakkama saada. Kui midagi ei tahetud teha, siis öeldi otse välja. Tehti mõni teine asi ära, milleks  oskused, teadmised, julgus olemas.

Kõikide motivatsioon oma osa tegemisel ja terviku õnnestumiseks oli suur. See oli kindlasti edu aluseks.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas
Kursusekaaslastel tekkis probleeme ajajuhtimisega ja rühmaliikmed olid valmis erinevalt panustama (Helle ja Kaire postitus). Võib-olla oli osadele teema keeruline ja nad ei osanud seda ette näha, et ei saa oma ülesandega hakkama (Kaire postituses – ei suudetud alguses teemat kokku leppida). Hea on kui keegi võtab grupis enda peale vahemehe rolli ja peab sidet kõikide osalistega ja on kursis, miks või millal ei saa keegi oma osa täita. Vahel on vaja julgust, asju ümber otsustada, samuti sisemist jõudu teha rohkem, kui alguses plaanitud – ka teiste osa.

Taimi tõi välja oma positiivse kogemuse ja selle eduks pean kohe alguses kokkuleppe saavutamise teemavalikul ja pideva suhtluse omavahel – järelikult oli ülesanne kõikidele huvipakkuv. Lisaks grupiliikmed tundsid ja usaldasid üksteist, seega koostöö eeldus oli olemas. Viive sõnul toimis nende rühmas kollaboratiivne õppimine, kus kõik liikmed olid kaasatud. Diskuteeriti uute mõistete üle ja nii tekkis ühtne arusaamine ülesandest. Neil  tekkis sünergiline efekt, mille kaudu loodi uusi teadmisi, toetudes oma eelnevatele kogemustele. Meelis mainis samuti töö sujumise eelduseks grupiliikmete vahelist sünergiat ja kokkulepitult vastutuse jagamist.

Rubriigid: IFI7056 HT uuringud ja evalvatsioon 2013, Postitused, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s