2. ülesanne – etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine

Teises ülesandes peame hindama iPadi lubavusi.
Digitaalsete õppematerjalide loomisel tuleks mõelda alati ja eelkõige õppijale, mida ja miks ta õpib, mida ja miks ta peab selgeks saama. Kui on kohustuslik õpe nagu valdavalt põhihariduses, siis tuleks see õppijatele/lastele huvitavaks teha. Olenemata sellest, kas kasutatakse digitaalseid vahendeid, kas neid kasutatakse tunnis kohapeal või kodutööd tehes.

iPadi kasutamine koolitunnis on minu meelest väga sobiv. Tuleb arvestada selle seadme personaalsust. Siiski on meie inimestel osavust personaalset seadet kasutada ka mittepersonaliseeritult. Õnneks.
Mul oli alles hiljuti võimalus osaleda Reaalkooli 3. kl matemaatikatunnis. Peamine mõte, mis mul sellest pähe kumisema jäi, oli see, et meil ei ole vaja minna välismaale vahetusõpilaseks vaid siin samas Eestis tuleb anda kõikidele lastele võimalus õppida lõbusalt, mängides, võisteldes. Vahetada õpetajaid ja õpilasi ja tehnikat. Nägin lastes hasarti, ebamugavust kui õige vastus ei tulnud kohe pähe, väljakutset, rahulolu. Mõtlesin vaid, kas õpetaja suudab neid kõiki jälgida ja meeles pidada, kellel kuidas läheb. Kas kõik saavad piisavalt kiita,  kas on piisavalt erinevaid õppimismeetodeid toetavaid mänge, et kõik õpilased saaksid end tunda võitjana. Vahva oli ülesanne, kus “lõõgastuseks” said pinginaabrid üksteist oma lemmikmänguga välja kutsuda. Võitja ei pruukinud sugugi olla duellile kutsuja.
Olen kindel, et tunni eesmärk sai täidetud ja korrutustabel kindlalt pähe kuni 100 piires. Kasutati vabavaralisi rakendusi (apps).
Olen uurinud Koolibri poolt loodud paberõpikute dublikaate, e-õpikuid. Interaktiivsust on neis minimaalselt, kuigi nad kasutavad minu teada iBooksAuthorit e-õpikute loomiseks. Seal on neid võimalusi päris palju, mida saaks õppetükkide huvitavamaks tegemiseks kasutada.
Aga loodan väga, et nad arendavad juba väljaantud raamatuid edasi. Alguse asi.
Koolibri digiõpikute lukku pandud kujundus ärritab. Digiraamat ei ole paberraamat ja kujundamise tehnikad peavad olema erinevad. Üks eeliseid digiraamatutel paberraamatute ees on teksti suurendamise võimalus – et laps saaks valida lugemiseks omale sobiva kirjasuuruse. Algklassidele õpikut tehes tuleks mõelda kasutajale.
Õpikute introd – muusika ja lillekesed on minu arvates täiesti tarbetu. Seda võimalust vaheldust pakkuda, lilli ja liblikaid ja muusikat, võiks ikka pigem õpiku sees ja seoses õppetükkidega.

Kommentaarile vastuseks:
iPadi poolt pakutavad võimalused, mida erinevates appsides saab kasutada
1. lugeda
2. vaadata
3. kuulata
4. mõelda
5. kirjutada klaviatuuriga
6. kirjutada näpuga, pliiatsiga
7. teha katseid, simuleerida tegevusi, mis tavaelus kallid, keerulised, eluohtlikud. Aga mitte ainult sellepärast ei katsetata iPadis, et tavaelus raskendatud, vaid lihtsalt kogemise ja lõbu pärast.
8. 3D mudelid, mida saab keerutada ja erinevate nurkade alt vaadata
9. ruumilisus, nn “pildi sisse” mineku võimalus, näiteks maakaardid, universum

Advertisements
Rubriigid: IFI7056 HT uuringud ja evalvatsioon 2013, Postitused, sildid: , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to 2. ülesanne – etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine

  1. kaipata ütles:

    Sinu postitusest ei leidnud iPad’i õppimiskubavuste selget loetelu. Kuidas konkreetselt on ipad’i (ja etöövihiku-õpiku) disainis arvestatud õppija tegutsemisvõimaluste loomisega?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s