3. Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Ülesanne
Sotsiaalse meedia vahendid kui potensiaalse õpikeskkonna koostisosad. Eelised õpihaldussüsteemide ees. Probleemid õppija ja õpetaja vaatenurgast.

Minu poolt kasutatavad sotsiaalse meedia vahendid õppeprotsessis. Avatud keskkonnas õppimisel kasutan kõiki vahendeid (roosakad, oranžid nupukesed) ja ilma õppejõu poolse virtuaalse keskkonnata olen kasutanud 6 vahendit (oranž).

Avatud keskkondade ja sotsiaalse meedia vahendite kasutamine  õppetöös õppejõu algatusel annab talle võimaluse osaleda ja vajadusel suunata õppimise protsessi, seega olla koos õppijatega õppetöö protsessis sees andes ise kätte vahendid. Olla seal, kus tema õpilased juba on. Õppejõu poolt pakutud vahendeid kasutatakse sel juhul, kui need on õppijatele mugavad kasutada.  Kui õppejõud ei kasuta õppetöö läbiviimiseks virtuaalset keskkonda või kasutab kinnist keskkonda, siis kujuneb igal õppijal oma virtuaalne õpikeskkond. Õppijad leiavad ise vahendid, kuidas õppida ja toetuda teistele  läbi sotsiaalse meedia kanalite ja sel juhul ei ole see õppejõu poolt suunatud protsess.   Aktiivsematel suhtlejatel on lihtsam saada infot ja jagada seda, kuna loovad ise suhteid ja kasutavad ära varasemaid suhtlusvõrgustikke. Passiivsemad võivad ühel hetkel tajuda, et on mängust välja jäetud,  kuskil toimub veel midagi, aga kus ja mida ei tea.  Õppejõu poolsel suunamisel saavad ka pasiivsemad ja väiksema kogemusega arvutikasutajad/suhtlejad osaleda õppevõrgustiku töös ning leida õppetööks kasulikku isegi passiivsel moel, kuna info jõuab nendeni. Passiivse all pean silmas infoväljas olemist näietks lugedes teiste poolt jagatud materjale, juhendamist, kommentaare, küsimusi ja lahendusi, kuid ise aktiivselt sõna võtmata.

Õppejõul on virtuaalses õppeprotsessis sees olles ülevaade, kes on aktiivsemad, kes ei osale üldse, kuhu keegi on jõudnud, kas kedagi on vaja rohkem suunata, juhendada. Olenevalt grupi suurusest võib olla jälgimine isegi ilma sekkumiseta väga ajamahukas. Seega tuleb enne õppetöö algust kogu protsess  põhjalikult läbi mõelda, kuidas saavad nii õppija kui õpetaja  ülevaate edenemisest.

Õppijatele on keeruline uute ja erinevate vahendite kasutamine. Kõigepealt oleks vaja anda kätte tööriistad, selgitada kuidas need töötavad ja siis hakata neid kasutama. Seega enne sotsiaalse meedia vahendite õppetöös kasutamist tuleks leppida kokku, millist(eid) vahendit(eid) kasutatakse ning teha kindlaks, et kõik õppetöös osalejad oskavad plaanitavaid vahendeid kasutada. Esmakursuslastele peaksid kohustuslikud arvuti baasoskuste kursused sisaldama kindlasti  Web 2.0 vahendite kasutamist (Frydenberg, 2010).

Erineva sotsiaalse meedia kasutamise ohuks pean infokildude laialipillutust. Arutelust selgunud tõde võib jääda pikkade tekstide sisse ja kui kasutatakse paralleelselt erinevaid vahendeid/keskkondi ei pruugi vajalikku kiiresti üles leida.

Õppejõu puhul on probleemsemad kohad vahendite kasutamise oskus ja sobiva leidmine ning aeg. Kui palju kulub aega õppetöö läbiviimiseks ja kui palju ta jõuab igale õppijale pühenduda.

Seega tänasel päeval kasutatakse vähemal või rohkemal määral sotsiaalse meedia vahendeid õppetöös. Õppejõul on võimalik omaltpoolt õppimise protsessi sotsiaalse meedia vahenditega aktiviseerida ja kaasata kõiki protsessis osalejaid.

Viited
Frydenberg, 
M. (2010) Teaching and Learning Information Technology through the Lens of  Web 2.0.  Lee, M. & McLoughlin, C. (Toim.), Web 2.0-based e-learning: applying social informatics for tertiary teaching (7 peatükk). Hershey, New York: Information Science Reference

Advertisements
Rubriigid: IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

6 Responses to 3. Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

  1. Terje ütles:

    Siit postitusest peegeldus kohati üsnagi traditsiooniline arusaam, kuidas õppetööd peaks läbi viima. Ma olen järjest enam arvamusel, et õppejõud ei peakski alati õppeprotsessi suunama, pigem õppijad vastavalt oma huvidele ja teadmiste pagasile.
    Sinu postitust lugedes meenus mulle community gravity (kogukonna gravitatsioon) mõiste, mida kasutasime ühes artiklis analüüsimaks kogukondades tekkivaid suhteid ning osalemise aktiivsust. On üsna selge, et avatud keskkondades on üheks oluliseks väljakutseks kogukonna koos hoidmine ja õppijate aktiivne osalemine s.t. koonduda kogukonna keskme ümber…

  2. Elo ütles:

    Nüüd rikkusin kirjutatud reeglit, et postitust ei täiendata peale tähtaega. Kuna kasutame sellist vahendit, milles on võimalus õnneks vigu, kirjavigu jooksvalt parandada, siis tegin seda. Ja mitte ainult. Täna on juba uus päev ja uued vahendid, siis ei saanud jätta skeemile täiendust tegemata.
    Ilma õppekeskkonnata ainele lisandus uus vahend kodu- ja grupitööde ning materjalide jagamiseks – Dropbox. Olen selles aines üsna erandlik nähtus, ainuke, kes kogu valdkonda suurte silmadega uudistab, teised on vanad kalad, vähemalt on mul selline tunne. Uus vahend tundub minu jaoks väga oluline, täiuslikust õppetööst just see puudust! Igal pool on ju omad kombed ja reeglid. Nüüd on võimalus pilk peale visata teiste töödele. Teised saavad muidugi samamoodi minu töid vaadata. Nagu meil siin, aga kinnises keskkonnas. Suhtlus on kontaktpäeval ja usun, et keegi ei pane pahaks, kui mõne teema kohta vahepeal küsida ja omavahel arutada.

  3. taimidreier ütles:

    Väga huvitav joonis! Ma ikka tükk aega liikusin mööda nooli ja mõtlesin kaasa, et kas mina ka nii asjast aru saan. :-) Lõpuks ma nõustusin Sinuga täiega.

  4. Kris.ti ütles:

    Muljetavaldav skeem :)

    Nõustun Sinu väljatoodud sotsiaalse meedia õppetöös kasutamise probleemsete aspektidega. Mulle jäi eriti silma see lõik, kus kirjutasid, et oluline on, et kõik õppijad oskavad ja saavad plaanitud vahendeid kasutada. See on kindlasti üks asi, millega õpetaja / õppejõud arvestama peab. Kui õppija pole vahendiga varem kokku puutunud, siis võtab harjumine ja kõigi selle võimaluste tundmaõppimine aega. Isegi siis, kui nendeks kasutajateks on infoajastu lapsed. Seega oleks tõesti mõistlik õppijatele õppetöös vajamineva(te) vahendi(te) kasutamise kursus läbi viia.

  5. Hans Põldoja ütles:

    Ma olen nõus sellega, et sotsiaalse meedia vahendite kasutamise üheks probleemiks on infokildude laialipillutus. Siin kursusel proovime me teie mõtete kokkusidumiseks teha iga teema kohta kokkuvõtva postituse. Õpetaja seisukohalt on sellises formaadis kursuse puhul teema kokkuvõtte tegemine sageli hoopis töömahukam, kui sissejuhatava postituse tegemine ja ülesande püstitamine.

    Ma olen kaalunud lahendust, kus kokkuvõtte tegemisse oleks kuidagi kaasatud ka õppijad. Näiteks võiks jagada õppijad väikestesse rühmadesse nii, et igale rühmale jääb ülesandeks ühest teemast kokkuvõte teha. Meie kursuse puhul tähendaks see seda, et esimese teema kokkuvõtte oleks meie Terjega kirjutanud ning ülejäänud 6 teema kokkuvõtted jääks õppijatele kolmestes rühmades teha. Selline kokkuvõtte kirjutamine arendaks koostöö oskusi ja võimaldaks ühele teemale natuke põhjalikumalt läheneda. Samas ei pruugi see reaalses elus muidugi toimida, sest te olete erinevate kursuste iseseisvate töödega vist juba parasjagu üle koormatud.

    Muidugi olete te kõik oodatud kommentaaridega meiepoolseid kokkuvõtteid täiendama.

    PS. Väga tore skeem Sinu sotsiaalse meedia vahendite kohta.

    • Elo ütles:

      Mulle meeldib väga, et te Terjega teema kokku võtate. Muidugi lihtsam oleks teil nii, et teie kokkuvõte ei eelda meie postituste kohest läbilugemist ja kommenteerimist. Igaüks ise võrdleb oma postitust kokkuvõttega, kas läks täppi või mitte. Millal varem on seda loengutes tehtud, et kogu aeg on õppejõud õppija tegemistega kursis. Semestri lõpus üks pikk ja põhjalik kodutöö ja siis otse eksamile. Tulemus oli hinde näol – ise mõtle, mis täppi läks.
      Seega teie kommentaarid ja kokkuvõtted on puhas rõõm õppijale, saada tagasisidet. Mitte küll iga kord, aga siiski teades, et õppejõud on pilgu peale visanud ja küll ta juba ütleb, kui miskit väga valesti. Omavahel kokkuvõtetest kokkuvõtete tegemine, ei pruugi väga huvitav olla, võrreldes ajakuluga. Omavahelised kommenteerimised võiksid selle eesmärgi täita. Kui midagi oli mis hinge läks, siis ütled kommentaaris välja. Ja lisaks veel, kui ollakse valel teel, siis see kõik kirja panna ja pärast teada saada, et oled 2x valesti aru saanud. Aga mõne teema kohta teha grupiga ajurünnakut võiks olla päris põnev. Selleks on meil vist video virtuaalsest õpikeskkonnast.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s