Magistritöö

Tehtud! Minu magistritöö – Hinnang Eesti noorte jalgpalli monitooringule IKT arendamiseks (siit saab lugeda).

Väga hea tunne, et töö on tehtud. Kaitsmine läks libedalt, tulemuseks – A. Aga nüüd on juba natuke kahju, et töö valmis, sest pole põhjust enam tähtsatel isikutel ja jalgpalliässadel nööbist kinni võtta ja küsimusi esitada, kuulata ja uurida, asja arutada.

Olen väga tänulik oma heale ja kannatlikule juhendajale Kristjan Portile, ta jaksas kannatlikult seletada ja ära oodata, kuni ma asjast aru sain. Suur tänu teisele juhendajale Hans Põldojale, kes kohe alguses juhatas mind õigele teeotsale – soovitas juhendajaks paluda Kristjan Porti.

Suured tänud kõikidele, kes mind mu magistritöös aitasid – Eesti Jalgpalliliidust noortekoondiste treenerid, võistluste osakonna spetsialistid, koolitajad ja peakohtunik, välismaa jalgpallispetsialistid, kes olid nõus andma intervjuu ja ülevaate oma maa noorte jalgpallist, FC Flora treenerid ja mängijad, JK Tallinna Kalevi treenerid ja mängijad, FC Nõmme United treener ja mängijad, Inglismaa kõrgliigaklubi noorteakadeemia mängija, pilootküsitlustele vastajad – mu poegade sõbrad ja jalgpallikaaslased, treenerid ja kehalise kasvatuse õpetajad, uuringu küsitlustele vastajad – treenerid, sportlased ja lastevanemad, väga tänulik olen reisikaaslastele ja heale õpetajale tõlkimise abi eest. Suur tänu, kõikidele, kes aitasid mul asjast rohkem aimu saada – TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi väga abivalmis ja teadmisi lahkesti jagavad spetsialistid, Eesti jalgpallikoondise kauaaegne arst, poegade  väga hea ja  sõbralik spordiarst, õppejõud, kes mõistmata seminaris ja praktikal, mida ma täpselt teen,  andsid ikkagi võimaluse ja vabad käed, õpingukaaslased, kes tulid kaasa jalgpalli teemaga, TLÜ raamatukogu referendid, kes aitasid leida artikleid ning raamatuid ja head inimesed, kes laenasid diktofoni, otsisid vajalikke kontakte, olid nõus katsetama, jagasid infot ja andsid nõu, aitäh kõikidele!

Jalgpalliteema valik oli tingitud mu poegade suurest kirest jalgpalli vastu. Alustõed jalgpalli ja treeningute kohta olen saanud isalt, kes oli samuti noorena kirglik jalgpallur.
Suur tänu toetuse eest oma perele, abikaasale ja poegadele, emale, isale, äiale ja ämmale. Nende kõikide mõistev suhtumine ja toetus oli väga vajalik.

Natuke ka tööst ja kasutatud vahenditest.
Töö disaini aluseks oli kvalitatiivne kirjeldav uuring, kasutasin peamiselt etnograafilist meetodit, vt J. Noormets Etnograafiline meetod kehakultuuri uuringutes: uurimuse kavandamine. 2012, õpiobjekt. http://www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6055/uurimuse_kavandamine/index.html

Intervjuude transkribeerimiseks ja teksti analüüsiks leidsin ülihea vahendi, lihtsa ja kiire, lisaks väga mugava teksti sorteerimise võimalusega – nVivo tarkvara. http://www.qsrinternational.com/products_free-trial-software.aspx

Kolm küsitlust – jalgpalliklubide ja noortekoondiste treenerite (n = 48), noorte jalgpallurite (n = 90: 30 nais- ja 60 meessoost vastajat) ja lastevanemate  (n = 172) küsitlused olid vastamiseks eSurvey Creator keskkonnas https://www.esurveycreator.com/. Taaskord lihtne ja mugav vahend ja tudengitele täiesti tasuta, täislahenduse võimalustega. Aga jah, vastuseid küsitlustele saada oli väga raske. Olen väga tänulik neile, kes vastasid!

Väga lahedad olid faktoranalüüs ja conjoint analüüs, mida kumbagi meile andmeanalüüsis isegi ei mainitud. Need tegid töö minu jaoks palju huvitavamaks. Faktoranalüüsi kohta lõbus video Andy Field’ilt Factor Analysis/PCA.
Conjoint analüüsi tutvustus http://www.physiol.ox.ac.uk/Computing/Online_Documentation/spss/Version15/SPSS Conjoint 14.0.pdf

Loodan väga, et mu tööst on kasu mõnele treenerile, sportlasele, lapsevanemale või klubile, et see annab veidike mõtlemisainet ja julgust katsetada tehnoloogiat ja tõenduspõhist metoodikat sportlastele sobivaima arengukeskkonna loomiseks.

Jalgpallimaal, 2009, Elo Sepp

jalgpallimaal, 2009

Posted in IFI7058 HT praktika, Magistritöö seminar, Postitused, Vahendid | Tagged , , , , | Lisa kommentaar

Üks vaikuse maastik

Kui sa ülikooli lähed, siis sa pead tõestama, et sa tõesti tahad seda õppida, teha teadust ja kõike seda. Aga mina läksin ülikooli sellepärast, et ma tahtsin kõrghariduse kaudu pääseda lähemale sellele maailmale, mida ma juba lapsest saadik väga kõrgelt väärtustasin.

F. Jüssi “Vaikuse maastikud” 2015

Ja jätkates F. Jüssi sõnadega: “Praeguses ülikoolis oleks mul raske käia, sest see süsteem ei sobi mulle.”  Olen just seda tunnet tundnud. Seda maailma, mida ma väga kõrgelt väärtustan, on ülikoolist raske üles leida. Järjest raskem. Muidugi olen ma leidnud, muidu ma ju oma jalgpalli ja haridustehnoloogia teemal uuringut ei saaks teha.  Siiski olen tundnud koolis, et palju enam on oluline vorm, mitte sisu. Mis teha, vormiaustajate puhul kahtlen ma nende sisus ja selles, kas nad üldse viitsivad või püüavadkigi sisusse natukene süveneda. Miks see üliõpilane seal üldse on. Kes ta selline on, et ta julgeb mitte täita kehtestatud norme ja ajab mingit oma asja ja tahab et tema eripäradega arvestataks. Ta on ju täiesti tavaline üliõpilane.

Aga kriitikat, sisulist kriitikat ei ole. Ja arutelu, kus kaob aeg ja ruum, ei ole, sellest tundsin ma puudust. Ma olen enam kui kindel, et kui oleks sisulist arutelu, siis oleks ka vorm paremini järgitav.

 

Posted in Postitused | Lisa kommentaar

Pilliõpe arvutiga

Kui just peab…

Seekord tahaksin rääkida sellise loo, et elas kord ennemuistsel maal üks peen pillimees – pill oli, aga mängida ei osanud. Ta oli väga õnnetu. Kui ta oli nutnud suure järve, tuli järve äärde suvitama tore seltskond. Nad olid tulnud pillid kaasas aega veetma. Mees läks nende juurde ja küsis, kas keegi neist oskab ka tema pilli mängida. Üks noortest neidudest vaatas ta pilli, tõmbas korra näppudega üle keelte ja järveäärne hakkas helisema. Mehe silmad lõid särama ja ta hüüatas: “Näita, kuidas sa seda tegid!”. Neiul polnud selle vastu midagi. Ta näitas ette, siis proovis mees – ka tema käes hakkas pill mängima – mitte kohe nii ilusti, kui kaunil neiul, kuid siiski oli pilliheli hurmav. Neiu näitas ja selgitas, mis mees temast erinevalt oli teinud ja mees proovis uuesti – nüüd helises ka tema mäng üle järve. Nii oligi esimene pillitund antud koos tagasisidega. Mees ja neiu elavad õnnelikult koos kuni tänaseni, kui nad just surnud ei ole. Nad õpetavad rõõmuga, õpetavad lapsi, noori ja vanu pilli mängima ning nende kannatus ei katke kunagi…

Selline lugu juhtus ammu, kui inimestel oli veel aega ja kannatust – nii pilli õpetada kui õppida. Tänasel päeval on aga hoopis uued võimalused lisaks. Vaimustusin sel augustikuisel veebipõhise õppe konverentsil Kristo Käo poolt tutvustatud Matchmysound Beta pilliõppe keskkonnast. Loodan, et saan kunagi helges tulevikus hakata klaverit õppima sellisel salajasel moel, et mitte kuri klaveriõpetaja, vaid lahke arvuti ütleb mulle, et olen ülesandega hakkama saanud või näitab, kus valesti läks ja annab märku, et tuleb veel harjutada.

Kõige toredam oleks, kui üks  proff õpetaja teeb valmis tunniplaanid, harjutused, näidised ja annab tagasisidet. Usun, et mitte mina üksi vaid ka palju teisi, kel kunagi muusikakooli uks jäi mingil põhjusel avamata, aga veel vanas eas tahaks proovida muusikat luua või vähemalt oma lemmiklugu mängima õppida. Kui on head materjalid ja mugav enesekontrolli võimalus, siis on proovimiseni lihtsam jõuda. Lihtsam, kui leida koht, kus õppida, leida muusikakooli tunniplaaniga sobivaid aegu ja head õpetajat, kelle ees oma võhiklust ja kobakäpplust ei pea häbenema.

Aga asjast – praegu on olemas pilliõpetajatele tasuta proovimiseks, varsti väikse tasu eest, digitaalne pilliõppe harjutuste keskkond http://teachers.matchmysound.com/.

Õpetaja mängib ise loo sisse või laeb üles helifaili, näiteks klaveril, kitarril, flöödil, trompetil, oma häälega jne, ainult trummiõppele see keskkond ei sobi. Õpetaja saab loo parajaks lõigata (crop’ida, algusest ja lõpust vaikuse eemaldada), anda loole nime, määrata tempo ja heli täpsuse, mitu korda saab harjutust teha, lisada üldise kommentaari, pildi või .pdf faili. Vt juhendit https://www.youtube.com/watch?v=Bl6PaPUt018#t=28

Õpetaja saab õpilasi lisada nende e-posti aadressiga. Anda talle uue ülesande valides varasemate või luues uue ülesande. Õpilane on alguses nimekirjas nähtav e-posti aadressiga, kui ta on kutset aktsepteerinud, asendub e-posti aadress õpilase nimega. Klikates õpilase nimel on näha talle antud harjutused. Juhendid õpilase lisamine https://www.youtube.com/watch?v=b-yUsOzqLNo ja uue harjutuse lisamine: https://www.youtube.com/watch?v=Bl6PaPUt018.

Õpilase harjutuse salvestus on õpetajale nähtav alles siis, kui on täidetud õpetaja poolt ette antud eesmärgi protsent.

Matchmysound keskkond võimaldab pilliõppe veebikursustele, näit blogisse, vistutada harjutuste mooduli ja kõik toimib nii nagu kinnises keskkonnaski vahega, et tagasisidet saab õppija reaal-ajas kohe. See ongi see, millele ma mõne aja pärast oma klaveriõpingutega lootma jään. Juhend: http://youtu.be/F7DFR-wOpnM

Väike tagasilöök on mul selle keskkonnaga ka – kui lootsin, et õnnestub oma lapse pilliõpe kontrolli alla saada. Kuna ma ise ei ole pilli õppinud, siis võib ta mulle kodutööde osas üsna suurt mulli ajada. Ta teeb seda suurima mõnuga. Pilli on hea mängida siis, kui lugu lõpuks selge, aga seni – oo õudust! Seega lootsin, et arvutisse sisse mängides tekib lapsel hasart ja pilliõpetaja tunneb sama suurt vaimustust, kui mina, aga seda ei juhtunud. Õpetaja pelgab, et seetõttu jääb õpilastel pillimängus muusikaga tekkiv eriline side hoopis saamata, sest arvutid haaravad nad endasse, harjutamine muutub mehaaniliseks ja õpilane ei kuula enam ise, mida mängib, vaid jälgib ainult tulemust, mida “arvuti” nõuab. Eks see kõik lisab õpetajale tööd juurde. Kindlasti peaks olema õpetajal, kes ise ei ole arvuti inimene, abiks haridustehnoloog, kes tema asemel vajutab salvesta nuppu, lõikab ja kirjeldab, lisab õpilased ja kontrollib, kuidas kodused harjutused on tehtud. Motiveeritud ja huvitatud peavad olema kõik osapooled – kõigepealt õpetaja, õpilane ja muidugi ka muusikkooli juhtkond.

Sellise pilliõppe kodutööde arvutikontrolli jaoks ei ole vaja muid vahendeid kui kõlaritega arvutit, praegu soovitavalt Google Chrome veebilehitsejat, enam-vähem head mikrofoni ja tahtmist.

Rohkem infot saab lepingust (hinnad, autoriõigused jm), blogist http://blog.strumprofessor.com/tag/matchmysound/ ja projekti vedajatelt.

Väike lisapala ka: selle materjaliga seoses jäi mulle silma ka kitarriõppe mäng http://strumprofessor.com/, mille kohta oleks hea kuulda mõne kitarri harjutaja kommentaare. Mulle tundus see igatahes põnev – püüda kinni õigeid noote, vaja on vaid lubada arvuti mikrofoni kasutada, et mäng su mängu kuuleks. Tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=AqsZaDXcGuA.

Posted in IFI7062 HT taristuseminar 2011/2014 | Tagged | Lisa kommentaar

Kolmas HT taristuseminari kodutöö

Haridustehnoloog – kes ta selline on või võiks olla? Hea inimene, kes naudib teiste aitamist, tunneb enneolematut huvi tehnoloogiliste vahendite võimaluste vastu ja samas huvitab teda õppimise ehk teadmiste omandamise protsess. On kiire taibuga, hea fantaasiaga ja kannatlik. Ehk teisisõnu inimene, kelle põhimõte on inimestega suhtlemisel vormis teen ja teeme, proovime. Mitte tehtagu. Õpetajal on ümber küllalt inimesi, kelle suhtumisest domineerib pigem tehtagu. Seetõttu arvan, et õpetaja, kelle tööd haridustehnoloog oma teadmistega saab toetada, võtab tehnoloogia õppeprotsessil kasutusele, kui tal endal on selle vastu huvi, oskusi ja hea kogemus. Haridustehnoloog saab huvi tekitada rääkides oma põnevatest leidudest. Kel juba huvi tärganud, neid saab kutsuda kaasa mõnele seminarile, infopäevale, kus saab tööks sobivate lahenduste kohta ka teistelt infot. Koolipäeval on kindlasti õpetajal hea meel, kui ta peab – juhtkonnal on ootused ja sellest antakse selgelt teada, et arvutiklassi kasutatakse tavapäraseks õppetööks vähe – kasutama arvutiklassi tunni läbiviimiseks ja tal on esimesel või esimestel või alati tunni läbiviimisel abiks haridustehnoloog. Õpetaja saaks siis tunnis keskenduda sisule ja haridustehnoloog tehnoloogiale. Kui kasutatakse tehnikat, siis sellega juhtub, midagi ei käivitu, salasõna ei klapi, seltskond hajub oma isiklikku vastupandamatusse arvutiteemasse. Siis on, kes sellega tegeleb ja õpetaja saab lahendada sisulisi küsimusi, olla õpilastele aine omandamisel toeks.

E-keskkondade kasutuselevõtul, ausõna, andke enne otsustamist õpetajatele proovida, uskuge, et nad ei ole nii tuhmid, et ei saaks aru, mis on hea töövahend ja mis mitte. Ja pisiasjad on ka erinevatel programmide kasutamisel olulised. Nagu ikka, pisiasjad saavad määravaks. Isegi kujundus, nuppude asukoht, kliki kaugus, salvestamisvõimalus jne ehk siis kasutajakogemus on väga oluline.

Keskkondade kasutusel on ikka nii, et kui on mugav kasutada, siis kasutatakse. Kui nõutakse, kuid õpetaja ei tunne ise vajadust, siis kasutatakse nii kaua, kuni ülemus kukil istub ja siis mõne kuu, aasta pärast vajub ära. Abiks on statistika, milline on miski asja vastu õpetajate huvi, kui on endal huvi ja usku ja vaja tõestada, endale või teistele, et programm või keskkond on vajalik. Aga ka analüüsiks peab vajadus olema. Kui asju on vähe, organisatsioon väike, siis tavaliselt käib väike analüüs jooksvalt kuklas. Kui on midagi enamat vaja, siis tuleb andmeid põhjalikumalt uurida.

Hea on teha plaane ja siis vaadata, kuidas need plaanid täituvad või ei täitu. Isegi aasta on pikka aeg, aasta lõpuks võib mõni plaan juba täiesti ajast ja arust olla. Kui on tehtud pikemaid plaane, näiteks 3 või 5 aasta kohta, kuhu tahaks liikuda, siis on see ka olenemata plaanide tegelikust täitumisest tore lugemine, millest on aastaid tagasi unistatud, mis on olnud siis tähtis, mis on tõeks saanud ja mis unustusse vajunud.

Posted in IFI7062 HT taristuseminar 2011/2014 | Tagged | 3 kommentaari

6 mõttemütsi meetod arvutitunnis

Kuuajase praktika järgi ei võtaks “Kuus mõttemütsi”  teemaks mitte sugugi midagi IT vallast, vaid hoopis, kuidas saada õpilased ise avastama, kuidas arvuti ülesandeid nende käsu peale lahendab. Must: Oodata, et õpilased lihtsalt leitavad nupukesed ise üles leiavad või kaaslaste pealt vaatavad või õpivad, on üsna mõtetu. Punane: Iseseisval tööl on pidevalt kaikumas ruumis: õpetaja, õpetaja, õpetaja, õpetaja… Must: Ei pane nad seda tähele, kui ette näidata ega kuule, kui kõrval teisele õpilasele just seletatakse. Punane: Õnneks on muidugi erandeid :)

Jagaks välja mütsid:
Roheline – loovus – uued ideed
Valge – informatsioon – soovin rohkem infot – uued teadmised
Kollane – energia – eelised
Punane – emotsioonid
Must – ohud – puudused
Sinine – kuhu oleme jõudnud? – kuidas edasi? – mida tuleb lisada?
Valge: ja ülesandeks – kuidas leiab õpilane arvutitunnis ilma õpetaja abita ülesandele lahenduse.

Sinine: Päris põnev oleks kuulda, mida noored ise välja pakuvad.

Posted in IFI7031 Aktiivõpe informaatikatunnis, Postitused | Tagged , | Lisa kommentaar

Ühe jalgpalliklubi infostruktuur

Taristuseminari 2. kodutööks on koostada oma ühe koha infostruktuuri/taristu plaan ja toimimine ning anda ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused.

Valisin “kohaks” mitte kooli ega lasteaia vaid koondpildi jalgpalliklubidest, kus mul õnnestus kevadel olla haridustehnoloogina uue tehnoloogilise lahenduse eksperimendi üks läbiviijatest. Kasutasime reaalajas sportlaste füsioloogiliste näitajate monitooringut, esmakordne oli võistlussituatsioonis reaalajas sportlaste füüsilise võimekuse jälgimine – sai vaadata südametööd, hingamist, kehatemperatuuri mängu ajal, millal mängija sisemised ressursid olid ammendumas, millal ta vajas hingetõmbepausi või kuumal päeval joogipausi. Kahjuks ei ole praegu ühelgi klubil sellist tehnikat omal igapäevaseks kasutuseks, kuid seda saab laenata intensiivsemaks treeningperioodiks Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudist.

Tegin hetkepildi visandi ühe praeguse ideaalse Eesti jalgpalliklubi IKT vahenditest.
klubi_ikt_vahendid

Võrdluseks 2011. aastal tegin ühe jalgpalliklubi kohta skeemi, milline võiks olla IKT vajadus, kasutus, rakendus klubis.
klubi_veebistruktuurRõõmsaks teeb meele see, et juba mõnes klubis peetakse mängijate koormuse üle arvestust ja selle järgi koostatakse treeningplaane. Samuti, et sportlased jälgivad ise ennast – peavad treeningpäevikut ja jagavad infot treeneriga. Erinevuseks 2011 aastaga on FB osa ja tiimide blogid – blogisid ei viitsita enam pidada, blogid on kolinud FB veebilehtedeks. Samuti ei ole märganud kuskil toimivat varustuse ja fänni-nänni veebipoodi. Kuigi mugav ja usaldusväärne varustuse ostmise lahendus oleks iga noore jalgpalluriema unistus (vist).
Loodan, et jalgpallielu saab hoogu juurde ja treeningud muutuvad mitmekesisemaks tänu teaduslikule lähenemisele. Teadusasutustega seotud testikeskus ja head treeningtingimused annavad loodetavasti mõnele lapsele rohkem mitmekesist mängurõõmu ja hilisemas professionaalses spordis, aga ka harrastajana, parema lähtekoha tervena sporditegemist nautida. Ehk siis suudetakse ennetada vigastusi ja ülekoormust kasvueas. Loodan, et digitaalne infovahetus lülide sportlane-treenerid-spordiarst-perearst-eriarst-kool-huvikool ja kes teab, mis lülid veel, vahel tõuseb uuele tasemele – kus kunagi IT maailma lisatud info, näit. ajaplaanid, tulemused, uuringud jm on asjaosalistele vajadusel nähtavad.

Posted in IFI7062 HT taristuseminar 2011/2014 | Tagged , | Lisa kommentaar

Projekt “Monitooring treeningsituatsioonides”

Tegime TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudiga projekti monitooringuseadmete hankimiseks. Seadmed on käes ja testimisel jalgpalliklubis FC Flora. Mul on selle üle väga hea meel – näha Eesti tippklubi köögipoolt – klubis on väga mõnus õhkkond, professionaalne suhtumine ja maitsvad söögid!

FC_Floras16042014BioHarness meeskonnasüsteem võimaldab koguda treeningul põhjalikku infot sportlase koormuse talumise kohta nii reaalajas väljaku kõrval kui ka järelvaadatavana peale andmete salvestamist arvutisse. BioHarness süsteem võimaldab lisaks pulsile mõõta ja jälgida hingamissagedust, kehatemperatuuri, kehaasendit, sportlase liikumist ja kiirendust.
Seadmed on kuni 20 sportlasega meeskonna mõõtmiseks. Seadmeid saab kasutada nii üksikult, väikse kui ka kuni 20 sportlasega grupi jälgimiseks.
2014. aasta aprillis saime seadmed kätte. Esimene testija on jalgpalliklubi FC Flora, seadmed on testimisel 5 nädalat.
Projektiga muretseti seadmed Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudile, projekti kaasrahastaja on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse programm Tiigriülikool.

TiigriYLIKOOL logo

Posted in IFI7058 HT praktika, Postitused, Vahendid | Tagged , , , | Lisa kommentaar