Kokkuvõtteks õpitule

Nüüd, kus kõik kodutööd ja Meeriga rühmatöö tehtud, vaatasin üle ka õpilepingu.

Hindamisel kõik punktid said täidetud ja ootused ületatud, vaid õigeaegselt esitatud kodutööd jäi unistuseks. Aitäh Hansule, väga huvitav oli!

Meeriga oli väga mõnus koos rühmatööd teha. Tänu tema poolt valitud juhendmaterjali meetodile sain uue kogemuse videojuhiste loomisel.
Panengi siia kirja kursuse jooksul lemmikuteks kujunenud vahendid:
iBooks Author http://www.apple.com/ibooks-author/
Viitamiseks http://www.mendeley.com/
Ekraanijuhiste tegemiseks  http://www.screencast-o-matic.com/

Muusika leidmiseks soovitas Siret Jamendo.com

Sain ka teada, miks kõik materjalid ei ole nii ägedad kui ootaks – õppematerjale luuakse vabavaraliste lahendustega, mis on arendatud täpselt nii kaugele nagu on jõutud. Valdavalt. Piiranguid seavad tihti peale tehniliste lahenduste ühildamatus ja endal piisavate oskuste puudumine. Kunagi TTÜ poolelijätmine tuli eile aiapeol jutuks ja sõber küsis, ega Sa ju ei kahetse? Pidin tõdema, et programmeerimisoskusest tunnen tõeliselt puudust. Aga siis ei olnud 3+2 süsteemi ja 3,5 aastat veel piinelda tundus liiast.

Lemmikuks sai ja jäi iBooks Author – inglisekeelses keskkonnas on see supervahend. Ootan, et asi areneks avatumaks igas mõttes ja ka teisi keeli, peale inglise, arvestavaks.
Vähemalt hea, et raamatut saab välja kirjutada ka pdfina. Õppematerjali loomisel saab ju arvesse võtta, millised on kasutajad – kas kõik saavad kasutada iPadi või tuleb osadel mõne muu vahenidga materjaliga tutvust teha. Sel juhul ei saa kasutada pildialbumeid vaid tuleb lisada pildid üksikult. Samuti testile ei saa õppija vastust, aga saab läbi üksikult esitatud ülesande mõelda õpitud teemal. Videod saab lisada dubleeritult linkidena. Hea vahend lihtsalt ilusaks kujundatava õppematerjali loomiseks.

Loodan, et sügisel on jälle midagi uut ja põnevat  õppida!

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine | Tagged | Lisa kommentaar

Seitsmes teema: õppematerjalide kvaliteet

Ülesandeks koostada ‘Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku’.

1. Õppematerjal peab olema õppijale arusaadav ja arendav.
2. Peab olema õpijuhend, mida, miks ja kuidas materjalist õppida saab.
3. Õppematerjal peab olema struktureeritud ja loogilise ülesehitusega.
4. Tehniline lahendus peaks olema erinevatel meediumitel kasutatav, samuti võimalusel nii onlines kui ka allalaetav.
5. Materjali kujundus peaks olema õppimist toetav ja pigem rahulik, et sisu tuleks parimal moel välja.
6. Õppematerjal peaks kasutama erinevaid digitaalmeedia vahendeid ja võimalusel olema interaktiivne.
7. Õppijal võiksid olla pidepunktid, kus ta saab kontrollida, kas on materjalist aru saanud. Näit kontrollküsimused, -mängud, – harjutused.
8.  Õppematerjal peaks olema jaotatud parajateks portsudeks, et tähelepanu püsiks õpitava juures, samas silmaspidades, et õpitav osa oleks tervik.
9.  Õppematerjalis peaks olema viited selgitustele ja allikatele. Tagasitee materjali juurde peab olema lihtne.
10. Digitaalne õppematerjal võiks olla avalik ja avatud, metaandmetega varustatud. Et oleks leitav  ja võimalikult paljudele õppijatele kasu toov.

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, Postitused | Tagged | Lisa kommentaar

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

Allikmaterjalidele viitamise teema on huvipakkuv. On iseenesest mõistetav, et tuleb viidata, kui oled kasutanud teoseid, mõtteid või miskit muud, millel kellegi teise nimi juba küljes. Olen seda teinud, kuid nüüd oskan seda teha juba nii, et mõtlen, kuidas see ka viitamise mõttes välja näeb. Enne  viitasin pigem informatiivsuse mõttes lihttekstina lause sees.
Samas viitamise osas  sain selgeks, et selgust selles asjas ei ole, sest nagu soovitatud lugemisest välja lugesin on siiski igal teadusasutusel, ülikoolil, instituudil omad tavad, millega tuleb ennast enne töö vormistamist kurssi viia. Ja kuna APA viitamissüsteem ei ole vabalt kättesaadav, siis sellest juhinduvad need, kellel raamat või koopia sellest olemas. Teised katsuvad hakkama saada siis magistritööd tehes oma instituudi juhendiga või siis lahkete ülikoolide süsteemidega, mis veebiruumis laiali jagatud.

Vabavaraline rakendus Mendeley on väga lihtne  ja mugav vahend. Wordi installimine õnnestus, kuid kohe tööle ei hakanud. Ja nagu vana rahvatarkus ütleb – hommik on õhtust targem – õnnestus mul peale Wordi taaskäivitust, mille peale õhtul ei tulnud, allikate lisamine teksti  väga lihtsalt.

Näited sellised siis:
… õpiobjektid (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2005)
learning objects (Cechinel, Sánchez-Alonso, & García-Barriocanal, 2011)
… e-õpe  (Pata & Laanpere, 2009)
… objektid  (Castillo & Ayala, 2008)
…viitamine (Põldoja, 2012)

—————–
Castillo, S., & Ayala, G. (2008). ARMOLEO: An Architecture for Mobile Learning Objects. Electronics Communications and Computers 2008 CONIELECOMP 2008 18th International Conference on (pp. 53-58).

Cechinel, C., Sánchez-Alonso, S., & García-Barriocanal, E. (2011). Statistical profiles of highly-rated learning objects. Computers & Education, 57(1), 1255-1269. Elsevier Ltd. doi:10.1016/j.compedu.2011.01.012

Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. (M. Piir & K. Pata, Eds.) (Vol. 00, pp. 0-220). TLÜ informaatika instituut.

Põldoja, H. (2012). Digitaalsete õppematerjalide koostamine; allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/04/10/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine/

Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A., & Priha, M. (2005). Designing Learning Objects for Social Constructivist Learning. Learning (pp. 196-213). Pädagogische Hochschule Linz.

Embeedin siia ka oma Mendeley profiili:

http://www.mendeley.com/profiles/elo-sepp/widget/23/2675057870/49afca0562a5f1d7babf27f8ee1c7a5b30c43200/

Elo Sepp is a member of Education on Mendeley.

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, Postitused | Tagged | Lisa kommentaar

iBooks Authori eestikeelsed juhendid

Rühmatöö koos Meeriga: iBooks Authori eestikeelsed juhendid
Kopeerisin siia Meeri postituse meie rühmatöö kohta.
—–
Rühmatöö- Elo ja Meeri
Meie rühmatöö eesmärgiks oli luua eestikeelsete õppevideote komplekt iBooks Author kasutamiseks.
Algselt postitasime videod töö käigus ajaveebi. Esimeses postituses on näha ka meie tööjaotus.
http://iauthorprojekt.blogspot.com/
Siis aga tundus, et ajaveeb ei ole parim vahend süsteemi loomiseks ja tõstsime materjali Weebly lehele.
Koduleht asub siin http://ibooksauthor.weebly.com/index.html
Esimene tutvustav video on inglisekeelne, sest mul ei õnnestunud avada enda raamatut iPadis, et demonstreerida raamatu interaktiivsust. Tegin kõik vajaminevad uuendused, aga millegipärast ei läinud käima.
Loodetavasti jätkub ka edaspidi aega veel juhendeid teha ja neid juurde lisada. Näiteks saab iAuthorisse lisada ka HTML5 animatsioone, mida saab Adobe Edge abil luua. Aga see vahend tuleb veel endale avastada. Samuti on veel puudu YouTube video lisamise õpetus. Ka siin on vaja eelnevalt selgeks teha, kuidas kasutada Dashcode’i.
Aga huvi on, et ka need selgeks saada.
—–
Omaltpoolt lisan kommentaariks, et videojuhiste tegemine oli huvitav kogemus ja vahend http://www.screencast-o-matic.com/, mida Meeri soovitas, väga lihtne kasutada. Kahjuks ei saanud ma seda oma iPadis tööle. Kui keegi oskab soovitada iPadi vahendit, millega ekraani salvestada koos heliga, siis olen väga tänulik! Ma ei mõtle filmimist. Saaksime Meeriga valmiskujul e-raamatust/õpikust ja vidinate töötamisest ülevaate anda.

Ja ma ei saa jätta mainimata – et neid vahvaid teste, albumeid, 3d objekte, videoid ei saa küll pdf-raamatus kasutada, aga raamatut lugeda ja pilte, skeeme vaadata saab. Efekt on sama nagu vanaaegsest lukuaugust piiluda, kõike kahjuks ei näe, aga aga valgus on näha.
Ilmselgelt on iBooksAuthor ainult  iPadi jaoks e-raamatu erinevate materjalide loomise vahend – siis on andmis- ja saamisrõõm täielik.

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine | Tagged , | 1 kommentaar

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Autoriõiguse teema on viimasel ajal palju jutuks olnud ja tihti on keeruline leida head lahendust.

Mõned mõtted sellel teemal. Näiteks, kui on vaja luua kunstiajaloo kohta õppematerjali.  Usun, et kunstnikele on pigem kasulik, mitte kahjulik, kui nende töid tutvustatakse avatud  keskkonnas õppematerjalidena. Muidugi on siin palju nüansse – üks võimalik näiteks, et  autorile või autoriõiguse seadusest tulenevalt teosest kasusaajatele ei pruugi meeldida tõlgendused.
Kunstiteose koopia, kui rääkida nn vabadest kunstidest – maalist, graafikast, skulptuurist, ei ole  kindlasti veebipilt. Seetõttu olen kindel, et muuseumide kogudest tehtud pildigaleriid peaks võima ka avatud õppematerjalides kasutada. Need pildid on juba avalikud. Ja kuigi, fotol on märge CopyRight’ile, võiks kasutada neid oma materjalides tutvustamiseks.

Klassikaline kopeerimine on samade vahenditega uue teose loomine, ja  kindlasti on taunitav sellise koopia originaali pähe müümine.  Muuseumis eksponeeritud maalidest muuseumi poolt pildistatud fotode näiteks kruusidele trükkimine nende parema müügi eesmärgil on äri ja seetõttu peaks kuuluma ka osa tulust nii originaali, millest on tehtud pilt, autorile kui ka muuseumile, kui foto autorile. Samamoodi nagu tasutakse tassi tooriku ja trüki eest, tasutakse ka autoritele ja see kõik kokku moodustabki toote  omahinna.

Samas oma oskuste täiendamiseks ehk õppimiseks on koopia tegemine minu arvamusel vägagi õigustatud – jäljendamine on esimene õppimise moodus. Nii oleme omandanud enamus oma igapäevaseid oskusi.

Muusika tutvustamine, õpetamine  peaks olema sama – on ju eristatav, kas õppematerjal on muusikažanri, helilooja või  pilllimehe loomingu tutvustamiseks või on kasutatud muusikalist tausta õppematerjali nn müüdavamaks tegemiseks ehk ilustamiseks. Illustreerimiseks, samuti reklaamides, mis võivad olla ka otseselt ärilisel eesmägil tehtud,  on lubatud kasutada muusikapalast  30 sek ilma autoriõiguste seadusega pahuksiisse sattumata. Muudel juhtudel on õiglane leida lahendus näiteks ise luues sobiv helitaust või tasuda autorile tema töö eest.

Oma õppematerjalides olen kasutanud pildimaterjali, mida olen ise pildistanud, joonistanud.

Enne CC litsentsiga tutrvumist olen korra kasutanud muusikat eelmise semestri grupitöö õppevideo taustaks ja jätnud  allikale viitamata, kuna seda allikat seal väga polnudki. Ei osanud tähelepanu pöörata, kas lugu autoriõigusega kaitstud, CC litsentsiga või ilma. Nüüd vaatasin järgi, et olen selle alla laadinud kohast freeplaymusic.com. Kasutustingimustest http://freeplaymusic.com/licensing/termsofuse.php saab küll välja lugeda, et tegelikult free ei olegi sugugi free. Ei personaalselt ega õppimiseks. Ja seda tänasel päeval. Youtube ei ole seda videot küll veel maha võtnud.
Et siis nõuanded on teretulnud, kust saaks muusikat alla tõmmata nii, et kellegiga mitte pahuksisse mina ja autor(id) oleks esile toodud.

Teema kokkuvõtteks võiks suhtuda autoriõigusesse terve talupojamõistusega -  kui tahad äri teha, siis mitte teiste arvelt, ka õpetajad ja koolitajad. Ja samas võiksid autorid olla tänulikud õpetajatele ja koolitajatele, kui tutvustatakse nende teoseid. Meie ärilises maailmas võib läbi selle endale austajaid juurde saada ja ka oma äriedu suurendada. Ja autor, kes ise  on kasutanud tänapäeva sotsiaalset meediat, et  ennast ja oma loomingut  tuntuks teha ja hästi müüa, võiks kuulsana oma  teostele ligipääsu ja  jagamist võimaldada.

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, Postitused | 2 kommentaari

Neljas teema: uued tehnoloogiad – e-raamat

Katsetasin uutest tehnoloogiatest e-raamatute tegemise erinevaid vahendeid: iBooks Author, Sigil, pressbooks.com ja eelmise ülesande juures proovisin Connextionsi.

Raamatute tegemiseks on need kõik vahendid väga head – kirjuta lugu valmis, pisike pilt juurde ja olemas ongi.  Mul oli aga eesmärgiks teha lugemisharjutuste ülesannetega e-raamatuid. Neid võib pidada ka töövihikuks, -raamatuks. Igasuguseid  võimalusi on olemas – aga kõik need võimalused on erinevate vahendite vahel laiali pillutud. Ühes saad teha ühte, teises teist – usun, et see on vaid aja küsimus, millal saan valida vahendi, milles on olemas kõik vajalik.

Kõigepealt katsetustest iBook Authoriga – väga mõnus vahend – lihtne lohistada pilte, tekste – siiski, pildi peab enne ekraanil vaatamiseks mõistlikusse suurusesse vist panema, sest 4 leheküljeline raamat sai mul valmiskujul suuruseks 4,8MB – tundub, et natuke palju.  ’Vist’ seepärast, et pole veel jõudnud proovida, kas raamatu  faili teevad suureks ka valikvastustega harjutused. Aga täna eeldaks, et vahend suudab pildid ise ekraanil vaatamiseks sobivaks optimeerida. Raamatu saab välja kirjutada ka .pdfina, kuid siis on kogu interaktiivsus kadunud, aga nagu ütlesin tavalise raamatu lugemiseks sobib ja mitte-iPadi kasutajad saavad tegelikult info siiski kätte. Pdfis saab ka otsida märgusõna järgi, mis on kindlasti lisaväärtus võrreldes paberile trükitud infoga.
Pettumuseks oli inglisekeelsus – materjali peaksid kasutama algklasside lapsed, kellel on tegu eesti keelegagi, mis veel inglisest rääkida. Mina ei suutnud leida, kust saaks testide check answer ja try again ja clear answer eesti keelde panna. Eeldasin, et saan seda teha, sest kõik muud tekstid sain lihtsalt ka testides asendada. Kuradi Ameerika vihastasin, kui iPadi teste vaatama läksin –  vähe sellest, et nupuke millel klikata on teises keeles, oli tekkinud juurde üks lehekülg –  saadab tagasi parandama, kui vead sees või õnnitleb – puhta võõramaa keeles. No võiks ju lubada ikka autoril tekstile vähemalt tõlge juurde panna või siis tekst asendada. Vabandan, kui need keeleviperused on minu oskamatus. Andke nõu, kui keegi teab, kust saab sügaval peidus olevaid inglisekeelseid tekste eestindada. Lisan pildid postituse lõppu.

Ei meeldinud ka see, et ma ei suutnud leida varianti, kuidas alustada raamatut tühjalt kohalt – ilma igasuguse eelneva kujunduse e templateta.

Ja veel – valisin siis esimese põhja, aga sealne sisukord ei toimi iPadi pikalivaates, siis on iga peatükk eraldi lehel. Sisukord on olemas püstivaates, aga kuna raamat on pikali, siis tuleb veeretada oma iPadi käes nagu kuuma kakukest.

Intro-pildi võtsin ka maha, sest pikalivaates sisukorraga ta koostööd ei teinud. Täitis kogu ekraani ja ei mingit viidet, et midagi ka edasi läheb. Muidugi oleks võinud teha intro intro jaoks, ehk kuidas introst edasi pääseda.

Laadisin iTunes Produceriga oma helikopteri raamatukese ka üles, et teistega jagada ja õpetussõnu saada, aga see väike jupike ei kvalifitseerunud, pean täiendama – lisama pikkust või funktsionaalsust.
Panin näidised üles , et saaksite vaadata ja kommenteerida, kui miskit ikka väga valesti. Ütlen kohe, et Adobe Digital Editions ei anna ülevaadet iPadile tehtud versioonist, siis tasub vaadata pdf-i.

Aga kõik nurinad on köömes sellega võrreldes, milliseid võimalusi see vahend võimaldab. Ja usun, et teised tegijad saavad inspiratsiooni, et millegi veel paremaga välja tulla – veel terviklikuma vahendiga. Samuti loodan, õuna suudetakse jagada, mitte ainult väikse ampsuga muule maailmale (piiratud pdfi näol), vaid ikka võrdväärselt. Ootan igatahes versiooniuuendusi.

Pressbooks.com vahend on suurepärane tekstilise materjali edastamiseks – väga sarnane wordpressiga. Sealset materjali saab vaadata nii veebist, kirjutada välja ePub, pdf ja xml failidena. Väga lihtne! Veebist vaatamiseks kõige sobivam. Üks helikopteri raamat sai sinna tehtud.  Puuduseks siiski läbi raamatu otsing – crtl+F otsib ainult lehelt, millel oled. Läbi erinevate peatükkide märgusõna järgi õiget kohta otsida saab  ePub ja pdfi raamatust.

Pdf tekitas aga arusaamatult palju valgeid lehti.
ePub raamatu väljaandmiseks peaks tegema põhja, et pildid ja tekstid saaksid e-raamatule sobivaks ja oleksid õiges kohas. Minul sattusid pildid ja tekstid erinevaele lehtedele ja kujundudest sellisel juhul ei saa juttugi olla.

Pressbooks-is ei ole mingeid teste ega muud interaktiivset – võib-olla on seal võimalus istudada teiste vahenditega tehtud asju sisse – siinkohal on info sobivate harjutuste ja testivahendite kohta teretulnud.

Sigil oli lihtne kasutusele võtta, aga ei miskit erilist.  Tore oli see, et iPad PC-s tehtut sõi ja näitas ilusti.

Connextions veebis väga lahe, e-raamatuna ei meeldinud mulle peidetud vastuste näitamine.

Kokkuvõtteks, kõige parem on iBooks Author koos oma suurte arenguvõimalustega. On, mida oodata.

Kuidas saada see tekst eesti keelde?

Kuidas küll saaks need tekstid eesti keelde?

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, Postitused | Tagged | Lisa kommentaar

Kolmas teema: arvutipõhised testid

Testide testimiseks kasutasin Tatsi ja Petsi ja siis Xertet.

Tatsi ja Petsi puhul mulle meeldis, et valmistest ei olnud üle kujundatud. Kuigi seda mina ei suutnud välja mõelda ehk õigemini ei suutnud välja lugeda, kus peaksin saama kasutada exporditavaid faile. Lootsin, et saan need kuskile sisse istutada, aga ei osanud. St kas ma saan panna sama testi e-raamatusse? Millise vahendiga? Kuidas saan testi istutada, vistutada oma veebilehte?
Ma ei leidnud ka linki Petsis veebilehele, mida jagada. Sain selle küll e-kirjaga, kui kutsusin testi tegema. Ja siis hiljem leidsin Petsist sisselogimata self testing ja sealt pikast nimekirjast Lugemisharjutused. Oleks võinud olla juhendis. Ja õhku jäi küsimus, kui ma ei oleks testi  avalikuks teinud –  siis ma ei oleks ise seda leidnud ja ei saaks seda vist ka kasutada ega jagada lingiga. Vaid testi sooritajate vastused oleksid mulle näha. Ei tea.

Laadisin teise testi ka üles, aga pean uurima miks see ei ole näha. Võib-olla kodust ei saa üles laadida – pean olema TLÜs. Aadress saab olema selline: http://www.tlu.ee/~elosepp/Lugemisharjutused/ Teise testi tegin Xertega –  välimus jätab küll soovida aga mingid võimalused on olemas. Siiski minu ülesanneteks, mida tahtsin teha, see vahend eriti ei sobi. Proovimise pluss on see, et aiman nüüd, millised on erinevate vahendite võimalused.

Küsimusi tekkis küll rohkem, kui vastuseid. Seekord.

Posted in IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, Postitused | Tagged | 1 kommentaar